Jätkan siis sealt, kust Rasmus pooleli jäi ehk pärast ahvide jälgimist võtsime ette suurema päevitamise. See oli ka ainuke päev, kus tõesti nähtavalt jume ja randid saime.
Lõpuks oli päike meiega 1:0 teinud. Kella 20-21 paiku käisime ujumas veel, et planktonit näha. Seda me ka nägime, kenasti helendasid ümber käte.
Järgnev öö ehk siis viimane saarel oli päris hull jälle. Esiteks, meil oli mõlemal jälle väga paha olla. Minul valutas terve öö kõht ja Rasmus valutas üleni ning oli tulikuum. Mul tuli juba hirm päris nahka. Teiseks, meid külastasid jälle erinevad loomad. Akna taga püüdis kärbseid ca 30cm pikkune geko ning toas chillis ringi hiir, kes arvas, et võiks meie kotis sorida. Vahepeal külastas meid ka rott, kes aga meie plaksutamise peale leidis tee tagasi õue.
Igatahes, suutsime kuidagi öö hommikusse veeretada, et vastik jalutuskäik džunglis ette võtta. Minu tervis oli enam-vähem, aga ei ütleks, et hea. Rasmus oli mul täitsa katki. Kuidagi jõudsime aga siiski teisele poole saart paati ootama, mis meid Sihanoukville'i viiks. Selleks hetkeks olime mõlemad juba sellest džunglielust tüdinenud ja ei jõudnud ära oodata sooja vett, putukavaba ja jahutusega tuba ning rahulikku und.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar