Koh Rong (..ja veidi enne seda)

Tere minu poolt! Nagu ma juba eelmisel korral mainisin, ma ei salli seda trükkimist. Seetõttu on minu kirjutisi vähem. Kuid siiski, pean vajalikuks ka enda mõtted kirja panna.
Rasmus tegi kiirülevaate juba ära meie "toredast" viimasest ööst Sihanoukville'i Beach Road hotellis. Jah, nii see oligi - LUTIKAD! Appi-appi, noh. Raske sõnadesse panna seda tunnet. Eriti mul, kellel oli just sellel ööl toidumürgitus, bakter või mis iganes ja oksendasin ning iiveldasin terve öö. Sel põhjusel me ei saanud ka kohe pärast lutikate avastamist lahkuda..mul oli wc-d kõrvale vaja. Seal ma siis lamasin nagu krevett keset tühja voodit (viskasime teki põrandale, kuna see oli lutikaid täis). Patjadega katsime voodiääre, et me ei näeks, mis seal madratsi ja voodi vahel veel toimuda võib.  Rasmus ei olnud nõus enam voodi peale tulemagi, aga suutsin teda veenda, et ta ei saa kogu öö seista. Nii me siis saime paar tundi seal krevettidena tukkuda ja hommikul asusime kai poole teele, mul ikka tohutult paha olla. Õnneks on mul nii armas mees, kes jooksis mulle rohtusid tooma, kui mina kail otsi hakkasin andma. Ja lõpuks me kuidagi siia Koh Rongi saarele jõudsimegi.
Saar on kihvt, aga räpane. Kasse ja koeri on igal sammul, mis mulle muidugi meeldib, kuid kohati on neist ikka kahju. Üritan end ikka veenda, et nad on siin õnnelikud ja söödetud, aga noh, mina ju 😊. Ja muidugi kanad ja kuked..neid ka äge jälgida siin. Siblivad ringi ja asjatavad. Moskiitosid on ka tohutult.. See nii tore ei ole. Mul on jalad päris koledaks söödud.
Meie "oma" kassist Rasmus juba kirjutas..ta on niiiii armas ja kindlalt kõige korralikum kass siin saarel (välimuselt), lisan pildid ka. Mina muidugi võtaks kaasa 😊.
Üleeile me käisime paradiisirannas - Long Beachil. Vauuu, noh! Ma seda kirjeldama ei hakka, kui imeline see rand on, seda näete hiljem piltidelt. Sinna kohalejõudmine oli ka muidugi omaette saavutus - tund aega läbi džungli kõndimist, kividel ronimist ja küngastest allahüppamist, aga kohale me jõudsime ja ei kahetse hetkekski seda rännakut. Tagasi tulime paadiga pärast päikeseloojangut. Oehh, pa-ra-diis!
Täna käisime siis ronimas. Nii äge oli!! Tund aega džunglis köitel kõndimist, sõitmist ja ronimist. Rasmus oli veidi paanikas, kuna ta kardab kõrgust. Aga saime mõlemad ilusti maa peale ja mõnus olla.
Nüüd me laseme leiba luusse, just saabus ka "meie" kass, kes nõudis häälekalt meie juurde voodisse. Me ei saanud ju keelfuda ka ja nüüd preili põõnab mõnusalt nurrudes meie vahel 😊.  Nii me siin naudime oma viimast õhtut Koh Rongil. Homme sõidame paadiga juba kõrvalsaarele. Uus kirjutis minu poolt siis juba sealt.
Jaanika (ja Rasmus)

Olme

Õhtu veetsime Põhjanaabritega koahlikku Me Kongi rüübates. Nö viski hind on tervelt 2 dollarit suur pudel. Colaga maitseb päris hää. Lisaks kimusime ühe brownie sisse, mis oli ka maitselt hea. Samas järelmõjud olid üsna tagasihoidlikud - mul tekkis kerge tasakaaluhäire aga muus osas oli eriti sume olla. Lihtsalt hea pehmo.
Õhtu hakatuseks oli sõber kass jälle kohal, aga hommikul saime aru, et truu sõbra asemel on tegemist hariliki petisega. Söök ette, või leian uued sõbrad. Kassipreili tuli naabrite mökkist. Hommikul uudistasime teisel pool rannakülge, kuid üllataval kombel oli täna rannajoon väga räpane. Juu oli tuul kandnud kõik jama kokku. Muuseas öösel oli kõva mürin, sadu ja äike. Igaöised sajuhood on pigem reegel kui erand.
Pärastlõunal trefunksisime jälle Sommidega ja tellisime korralikud road. Siinkohal kummutan müüdi (juhul kui see oli olemas) Kambodzast kui kalatoidu paradiisist - khmeeri söök on kana millegagi, aga mitte mereand. Kalasööke leida on täis kunst. Täna pidime nt spess ootama, et kala saada ja see koht oli ka Eurooplaste poolt peetav. 7p jooksul esimesed päris mereannid! Suuremat muljet ei jätnud. Usume, et Tais on see osa siiski määramatult parem.

Koh Rong

Õnneks sõidab Koh Rongile uus katamaraan ja sõit võtab vaid 45min. Meie hütiks on Monkey Island. Proovisime ka muid kohti bookida, kuid juba 2 kuud ette oli suht kinni enamus.
Hütt ise on suht agraarne - õhk käib läbi, paar voodit, õlgedest katus, peldik. Peldik ongi peldik. Mõtlesime et ostaks ise desoaineid kuna siinkandis koristamine on kõikjal tabu. Kusjuures kohti peavad enaõjaolt eurooplased, kes on sama lohakad. Juu peremees läheb ikka koera nägu.
Päeva veetsime külaga tutvudes, mis õigupoolest on üks pikk rannajoon. Õhtul istutasime end baaris maha ja sotsialiseerusime multikultuuriga. Üldiselt Britid domineerivad. Meie punti sattusid 2 Soome kutti ja Inglane.
Lõpetasime siiski suht varakult ja läksime uurima, ega antud hurtsikus parasiidiprobleemi pole. Kõik oli ok.
Lutika osas tagantjärele analüüsides ongi nii, et never know. Maailma top hotellides olevat neid lademes, lihtsalt tuvastamine on probleem. Vennike on master kaduja.
Täna tegime dzungli retke teisele poole saart. Ca 1h kõndimine on suht karm kuna rada läheb otse üles ja siis mööda kive dzungli vahelt mäest alla. Ja mägi on tõesti mägi, mitte tehvandi.
Ronimine oli igat sammu väärt kuna rand on tõesti mega. Rahulik, valge liiv ja sinine vesi. Liiv on reaalselt talla all nagu tärklis. Ka Soome kutid leidsid tee siia lõpuks olles vahepeal eksinud.
Täna saime terve päeva päikest, mistõttu on ihule lõpuks jälg jäetud soojamaa reisist.
Muide Koh Rong on esmamulje põhjal oluliselt rahulikum, kui oli kartus. Siha on tõsine patupesa ja Koh Rong lihtsalt chill out ja have fun.

Õuduste öö ja hädalise hommik

Enne selle sissekande lugemist mõtle korra läbi, kui mõnus on oma voodi. Läksime tuttu teadmisega, et tasub välja magada kuna ees ootab pikk päev Koh Rongil.
Tunneme, et miskit sügeleb, aga eks need moskiitojäljed ole. Jaanika arvab, et närvidest. Sai siis väherdud 4-5h kui küsin Jäänsilt, et kas magab? "Ei." Ok... mõne hetke pärast saan aru, et üks tegelane mu näpu otsas on teinud saatusliku vea ja otsustanud seda kasutada doonorina. Panen tule, vaatan, lutikas. Keeran külje...palju lutikaid. Viskame teki eemale - lutikaid voorib edasi-tagasi. Tapan neid. Osa on vatsa meist juba punni hauganud ja verd pritsib.
Googledame kiirelt, mis edasi. Õnneks on prussana kõrval tegu süütu valgust kartva vereimejaga, kuid kes meelsasti pakib end koju kaasa.
Kell on 5 hommikul kuid ma ei ole nõus voodisse minema. Seisan, mõtlen. Mu süütus oleks nagu läinud - mind on 21.sajandil söönud lutikad. Ma ei andesta neile iial, kes olid sellest teadlikud, kuid lasid meil seal magada. Mul on isegi häbi enda pärast. L.u.t.i.k.a.s.
Kuidagimoodi veeretame öö hommikusse, kuid Jääns on haigeks jäänud. Oksendab ja istub potil. Ei ole seda nägugi, et oleks valmis saarele minema. Siiski jõuame sadamasse, kuid ravimeid pole. Teen tuktukiga kannaka ja lippan apteeki. Kõhuhädad, oksendab, ei söö ei joo, palavik. Nõuan kõiki rohtusid. Hunnik pakitakse kaasa.
24h on möödas ja hetkel oleme ilusaimas rannas kus kunagi olnud olen. Helesinine nagu filmis on see vesi. Tervis kõigil hea, tuju ka. Päike, paradiis - päevad pole vennad.

Side lõpp

Tänane päev oli suht sündmustevaene. Tegelesime peamiselt eilsest kaasa võetud tagajärgede likvideerimisega. Rand, magamine ja re-hab. Tuul on muide üsna kõva, niiet rannas ikka jahutab mõnuga. Vesi suht õhu sarnane, +27 äkki.
Õhtul mõtlesime, et ostaks kübara ja mõne särgi, aga siin kole varakult (7-8) suht kinni sellised poed. Selle asemel tutvustati meile põhjalikult maailma koledusi - 25 daala eest saab terve päeva paaditripile kus kõik joovad palju jaksavad. Lisaks on kohad, kus tehakse mdma, seente, acidi ja muude ainete kümbluseid. Kõikse parem olevat miski kaktuse algainetest tulev ürt, mille trip võib lausa paar päeva kesta. Kel huvi endas uus reaalsus avastada, siis see koht on kindlasti paradiis - unustage Amsterdam.
Hommikul siirdume 4 päevaks Koh Rongile ja sealt edasi 2 päevaks kõrvalsaarele Samloemi. Seal suurt ühendust muu maailmaga ei looda ja see ongi eesmärk. Kirjutamiseni nädala pärast, kui kusagil ei õnnestu väike update vahepeal teha.

Sihanoukville öö

Alustasime õhtut oma hotelli lobis bloodie mary'ga - on ikka rõve jook. Edasi läksimegi teemakohaselt Mehhiko söögikohta "Maybe later," kus loomulikult tulid juba tequilad mängu - on ikka rõve jook. Järgmisena võtsime käsile eestlase poolt peetava koha "Utopia". See on mahvijate paradiis - seest sudune ja atmosfär nagu loodud. Raske sõnadega kirjeldada, aga äge koht. Vaatasime üle ka, mis tingimustes kohalikud kutid elavad. Mulle meenutas allveelaeva kajuteid, kus 8 härrat koos tuugalt. Öö maksvat 2 doltsi.
Sealt jätkasime juba korralikus meeleolus jällegi eestlanna kohta nimega "amigo." Proua näol tegemist mulgiga ja üsna otsekohese väljaütlemisega - eks igaüks peab ise seisukoha võtma kohalike eestlaste osas. Kuid kindlalt soovitan haarata igaühel sabast ja kuulata erinevaid lugusid. Omaette hoides ei oleks me veeranditki infot kätte saanud. Lisaks on kõigil suht erinevad seisukohad. Täname siinkohal häid kompanjoone  - Ivo ja Argo.
Edasi lippasime mingisse rannaääre viimasesse baari - seal oli pidu hea ja tundus et selle koha ainus eesmärk oli turistile preilisid kaasa pakkida.
Jätkasime piljardisaalis. See oli äge koht kuna slumm oli tõesti suur. Kõik nagu eraldi piljardibaarid aga samas ühe mütsiga löödud. Mängu tulid panused gin-tonicu peale.
Lõpetuseks külastasime burxi kohta ja siirdusime kodu.  Päeva tähelepanekud:
Daamid - Taiga võrdlust pole aga pigem kiidaks. Hind 50 daala ja assortii on lai. Valget pruuti ei leia aga asiaate on küll igas värvis ja mõõdus.
Koh rong ja soovitused - kõik räägivad eri juttu "lahe", "karm," "õudne", "räpane," "igav" jne. Oma silm on kuningas ja ise pigem optimistlik.
Eestlased igal sammul - neid on tõesti palju. Lennujaamas, hotellis, baaris jne. See Siha meenutabki väikestviisi Eesti asumit.
Põhi lännu - pole mõtet end müstiliste vahenditega desoda. Niikuinii pole mitte kedagi, kes sellest pääsenud oleks. Küsimus on lihtsalt vältimatu edasilükkamises
Vihm ja mussoon - iga öö on vihma sipsutanud, mis mõjub päris puhastavalt. Mussooni kohta räägiti nii, et kujutelm sellest kui järjepidevast sajust on müüt. Teglikult sajab nii 20min valge seinana ja ülejäänu aja paistab päike. Kliima olevat nii sassis, et vihm tuleb ka ebatavalistel aegadel.
Tuktuk - ainsad tüütud vennikesed. Mina vastan küsimusele "tuktuk?"  vastusega "no, Rasmus."
Hinnad - ega liiga soodne pole. Eile panime söögile joogile 100 hakkama. Pigem ütleks et hinnaklass on tavaline. Õlu 1, söök 5-7.

Seega homsest oleme 7p Koh Rongil ja Samloemil ning ilmselt tuleb pikem kirjutamispaus - seal põle ei elektert ega viifiid.

Siia hakkavad tulema jooksvad fotod

https://www.dropbox.com/sh/pr9y2yosbdfvy1q/AACn_iYnOThJyUo5YS-Zt3J_a?dl=0

Bangkok-Phnom Penh-Sihanoukville

7Hei-hei!

Sorry, meie postitused tulevad üsna aegsasti ja lühikesed, aga ütlen ausalt - ma sunnin end praegu tab-iga kirjutama. Ma vajan klaviatuuri! Aga okei..see hetkel ei oma nii suurt tähtsust, kuna ma lihtsalt pean edasi andma emotsiooni, mis me Phnom Penhist (kui Kambodža pealinnast) saime.
Niisiis, Bangkokist Phnom Penhi saamiseks pidime Bangkokis lennujaama vahetama. Selleks pidime sõitma bussiga ca 1h. Peaaegu terve selle sõidu aja me magasime, kuna unevõlg oli suuuur. Mina (Jaanika) põõnasin veel tunni-kaks ka lennujaamas oodates. Teises lennujaamas ootasime me ca 7h, et Phnom Penhi lennule saada. Algul mõtlesime, et veedame selle aja Bangkokis chillides, aga tõesti, me olime surmväsinud, kuna lend Oslost Bangkoki kestis 11h.
Seega, teises lennujaamas nautisime õues esimest sooja (bussis oli megakülm), sõime ja ootasime. Ohjumal..söömine :D See oli omaette elamus. Valisime mingi resto, kus oli näha pilte, mis toit on. Okei..mina valisin nuudlid pardiga ja Rasmus võttis minginriisi pardiga. Okei.. minu toit oli Rasmuse oma kõrval söödav, kuid ma vist sõin 2-3 ampsu. Rasmuse riisi peale oli löödud toores muna..see nägi välja nagu solk :D Ta vist sõi ka 2-3 ampsu ja siis lõpetas minu toidu. Coca ja Sprite olid ka enam-vähem veesegused pulbrijoogid. Ma võtsin vist ühe lonksu, kartes kõhuhädasid :D
Lend Bangkok-Phnom Penh läks hästi ja jõudsime kohale (lend toimus AirAisiaga, mille lennuki kadumisest sai just aasta :D).
AGA.. asjast :D Kirjutan hetkel seetõttu, et edastada teile emotsiooni, mis me saime Phnom Penhi jõudes. Oehh.. ilmselt ma ei suuda seda niimoodi edastada, et te aru saaksite, mida ma silmas pean. Saan aga kirjeldada seda, mida me nägime ja kogesime. Esimese asjana..lennujaamast väljudes mõtlesime, et võtame takso, mis viib meid Sihanoukville'i. Uksest väljudes aga ei lastudki meil eriti midagi rohkem mõelda või teha, sest meid ümbritses umbes 20 inimest, kes sebisid meid oma takso peale :D Valisime kõige turvalisemana tunduva ehk selle, kus olid taksol kirjad peal ja taksojuhil kostüüm seljas. Saime kokkuleppele, et 55$ saame Sihanoukville'i kohale (see teeb siis umbes 250km ja 4h sõitu).
See sõitnoli meie jaoks vist kõige hullem kogemus seni. Pimedaks läheb siin ca kell 19 (teil on siis kell 12). See tähendab, et pool aega sõitsime pimedas. Siinkohal mainin ära, et teeme küll pilte ka ja jäädvustame kõike, aga kaameraga ja ei saa neid tab-i kuidagi. Üritamr ikka telefoniga ka midagi jäädvustada, et edasi anda teile. Muidugi loome pärast albumi, kust pärast näete kõiki pilte ka.
Aga edasi.. sõit oli kogemus, mis on tempel mällu igaveseks. Esiteks siis sõit ise, mis on omamoodi traalivaalitamine :D Siin nagu liiklusreegliteks on ainult suunatuli ja signaal. Kõik sõidavad, kus ise tahavad ja peaasi on see, et teisest elusalt mööda saad. Kõrval sõidavad inimesed ühe rolleri peale viiekesi (?), kellest 2 on lapsed, peaaegu imikud. Ees sõidab auto, mille täismass on kahekordselt ületatud (pagasi hulgas on ka nt mootorratas, mis on kinnitatud, kui jalgratas) jne. Tee äärtes näed kõhnunud loomi (lehmad, koerad, kanad) ja lapsi, kes mängivad liiva sees paljalt istudes ja sinnasamasse ka oma kõhuhädasid tehes. Vot see on omaette maailm.. jah, kui olete telekast näinud aafrikalaste elu, siis Phnom Penhis on samasugune. Ei leidnud nagu neid vaadates põhjust elamiseks. Kurb, aga nii tundus.
Jõudes aga pärast 3,5h Sihanoukville'i oma peatumispaika (Beach Road, üks omanikest on eestlane), tundus asi juba veidi ilusam. Tegemist on ikkagi linnaga ja näha on ka poode jms. Peatumispaik on meil väga ilus, vaade basseinile ja toidud on head. Jeii, leidsime ka eestlased, kes viisid meid täna väga ägedasse randa, kua veetsime päeva täna. Minule tehti kenasti niidiga karvaeemaldust rannas (15$) ja elu on ilus, noh! Nüüd oligi väike pesu ja puhkus ning kell on sealmaal (20.30), et aeg minna linnapeale uudistama. Rasmus lisab varsti ka meie dropboxi lingi, kuhu laeme kõik pildid, mis siiani telefoniga tehtud. Paremad pildid on kõik kaameras..sorry, et me varem selle peale ei mõelnud, et me ei saa neid tab-i. Aga ehk ongi põnevam oodata ja pärast pildimaterjalist vaadata, mida me mõtlesime.
Igatahes, meil on siin tore ja kindlasti väga palju veel avastada. Üritame teid võimalikult kursis hoida oma tegevustega. Päikest ja armastust teile sinna. Meil on seda siin paljuuuu. Musimopsti!!

Esmamulje pannkoogist (loe:Bangkok)

Sorry, et nii lühikesi postitusi teeme. Ja kirjavead tulevad sisse. Asi selles, et siin iga % akut, aega ning internetti arvel ja nutiseade pole just kõige teravam riist üllitisteks. Samas ei taha 3 päeva järel ka kribada kuna siis osad emotsioonid juba hajunud.
Inimesed
Just sel hetkel, kui tahtsin kirjutada, et kohalik on lühike ja ebaproportsionaalne, seisis minu ees igati apetiitne preili.
Siiski on nende inimestega siin midagi viltu - nad käuksuvad (või piuksuvad), on kärsitud, ja samas tundub et midagi on nende mõtlemises ka teisiti. Ratsionaalsed otsused on asendatud intuitiivse läbimõtlemata kiire tegutsemisega. Ehk natuke lapsemeelsed on nad. Samas sõbralikud ja ohutud. Lisaks mingil põhjusel näevad noorelt juba vanad välja.
Kliima
Sobib :). Iga palav on parem kui iga külm või jahe. Mõõtmatu vahe. Küll aga ootamatult niiske, vähemalt Bann.
Üldiselt
Tunnen end nagu suur valge ilus inimene reguleerimata ülekäigurajal. On tõestatud, et iPhone'iga inimene omandab esmakohtumisel võõraste hulgas teistsuguse staatuse. Mul nüüd umbes selline tunne.
Aga veel valgem tüdruk minuga kaasas paistab kohalikule ilmselt midagi maavälist - hele nahk, blond pea, heledad suured silmad, pikad jalad(siinse jaoks kindlasti) ja ei käuksu.

Boeing 787-800

Kuna streigi tõttu Norwegian Tallinn-Oslo otsa ise ei opereerinud, tuli kohale lennukite Ikarus. Aknad olid lahti, istmete asemel kott-toolid jne. Aga ta siiski lendas...
Pika otsa lennuks oli ikka õige Boeing 787. Üllataval kombel oli salong isegi pisut väsinud - kulumise märgid siinseal. Küll aga oli rida positiivset: kaarditerminal istee display küljes, küllalt suur ruum jalgadele, korralik multimeedia süsteem ja ülivaikne lennuhääl.
Alustuseks saime kerge shoki, kui üks "kohalik" imikuga kõrvale istus. Asi oligi liigalibedalt kulgenud. Mõni hetk hiljem aga kupatati ta taha otsa ja terve rida oligi meie päralt.
Igatahes kulub 11h päris kiirelt kui mõtestatult tegevust leida. Unekas töötab vist siiamaani.

Norra ime

Ega öö polnud kerge. Iga natukese aja järel uurisin flight statust ja tellisin sms'iga update. Sms tuli, siis pulss tõusis korralikult. Õnneks ilma ühegi halva teateta. Enamus Norwegiani lennud lüktati edasi muide isegi veel siis, kui "welcome on board" kinnitused kohal.
Igatahes põrutasime lootusrikkalt lennujaama ja Norra ime sündis. Lugu põnevamaks tegemata oli tõenäosus, et täpselt meie 2 järjestikust lendu toimuvad ja veel õigeaegselt ikka olematu. Eelnevad ca 10 lendu kombineerituna olid ühel või teisel viisil hilinenud või canceldatud.
Saime õnnelikult Bangkoki ja hetkel vaatame viimast lendu oodates Kollastega tõtt. Julm uni on meil...

Backpackeri tehnikavidinad

Siinkohal toon välja metsareisiks vajaliku tavaari. Kaup on jagatud kahe eesmärgi vahel: elada üle igavad hetked lennukis ja jääda ellu üksikul saarel. Eesmärk ei tohi olla kommunikeerida muu maailmaga - reisi ainus eesmärk saabki olla end muust maailma koledusest välja lülitada.

• Tahvelarvuti - kuidas me muidu blogi peaks :)
• Noise-cancelling kõrvaklapid - lennukis must have
• Nupuklapid - saab tahvlist kahe peale filmi vaadata/kuulata
• Fotokas - kuna Minu telefon ei ole adekvaatse pildi võimeline. Lisaks on fotokal varuaku, mis metsas vajalik
• Väline wireless SSD ketas - just for backup
• Power Bank - sest oleme saarel, kus valdavalt ei ole elektrit
• Taskulamp - kasutatav ka enesekaitsevahendina. Tänud Martin!
• Mobiiltelefon - et saaks koju jõudes Tallinna lennujaamas taxify'd kasutada
• Pardel - sest peeglit ei ole
• 2 laadijat - siis ei lähe kakluseks, kui ükskord elekter on

Norwegian streigib

Jama algab
Pühapäeval 01.03 avastasime läbi delfi artikli, et Norwegiani piloodid on alustanud streikimist. Kui algselt puudutas streik ainult siselendusid, sii esmaspäevaks oli see laienenud juba kogu Skandinaavia ulatuses. Ka siis tundus, et kõik läheb ikka õnneks kuna Tallinn ja Bangkok oli esialgu puutumata.
Jama süveneb
Reaalsus saabus täna - seni laitmatult toiminud Tallinna liinile saadeti uus operaator (ilmselt suunas Norwegian Tallinna opereerinud lennuki kuhugi "vajalikumasse" kohta) ja lend hilineb 9h.
Meil on ümberistumiseks Oslos aega napilt 2h.
Alternatiivid
Kontakteerusin täna mitmel korral Norwegiani klienditoega ja sealt saab vastuseid täpselt nii palju kui flight status näitab - ehk mitte midagi. Teada sain ka seda, et refund on võimalik, kuid see summa täiesti mõttetu vs uute piletite ostmine. Muuseas lennu hilinemisest või mitteväljumisest võidakse teatada ka viimasel hetkel ehk selleks ajaks pole enam varianti muu lennu peale sokutada.
Võimalikud stsenaariumid
Tallinn - Oslo - Bangkok lennud väljuvad plaanikohaselt - 50/50
Streik lõppeb ning kõik lennud taastuvad - ebatõenäoline
Homme päeval selgub, et lend canceldatakse - oleks parem variant, kui viimase hetke hilinemine. Saaksime vähemalt uued piletid

Idee, marsruut, raha ja ettevalmistused

Idee
Tegelikult ei olnudki ideed. Vend külastas pikema aja vältel Aasiat ja preiliga olime arutanud, et ühe pikema treti peaks tegema. Isiklik kriuks ei ajenda mind peatuma juba eestlaste poolt asustatud maadele (Tai, Türgi, Egiptus, Austraalia....). Niisiis erinevaid arvamusi kuulates sai selgeks, et Kambodža on hetkel Aasia parimaid pärle, kuhu vabalt ligi pääseb. Kuid ka seal on asjad kiirelt muutumas ja ei maksa naiivsusest loota, et oleme ainukesed eestlased tõotatud maal....

Marsruut
Valikuid pole palju: Tallinn - Bangkok - Phnom Penh (või Siem Reap). Meie eelistus on Phnom Penh ning sealt alla Sihanoukville ning Koh Rongi saared. Puhtalt seetõttu, et ei ole erilised matkajad ja kultuurihuvilised.

Photo made by Kris Heinla

Raha
Tegelikult on see osa huvitav. Paned gloobuse käima ja sisuliselt saab tänapäeval igasse maailma otsa sama raha eest arvestades sihtkoha kaugust. Ses mõttes San Francisco või Phnom Penh - vahet ei ole. Meie soosikuks olid pigem troopiline kliima ja käimata kohad.

Ettevalmistused
Siit hakkas tegelik "töö" peale. Mõned nipid:
* pole vahet kas ostad lennupiletid 12 või 2 kuud ette. Talvisel tippperioodil leiab vabalt hea hinnaga pileteid ka paarinädalase väljasõiduga;
* kombineeri lennupiletid erinevatest variantidest (expedia, skyscanner, aeroflot, norwegian, air-asia). Enamus portaale ei kombineeri ise kokku väiksemat ümberistumisaega kui 2-3h. Samas õnnestus meil connecting flight leida 1h55min. seetõttu sai ostetud piletid 3 erineva pakkuja kaudu. 
* kombineeri optimaalne lennuaja ja -hinna suhe. Ära vali 20€ soodsam lennupilet, mille lennuaja kogukestus on 10h kauem. Kas aeg Sinu puhkuse arvelt ei maksa midagi?
* kombineeri enda jaoks parima kvaliteedi ja kvantiteediga sihtkoht. Ehk kui tahad eksootikat ja samas soodsalt läbi saada, siis võta Bangkokist suund vähem Euroopastunud sihtkohta - lennupilet tuleb küll kallim, kuid ülisoodne majutuse ja söögi hind hoiab kogukulu oluliselt madalama;
* Koh-Rongile pane majutus ülivarakult kinni (2-3 kuud ette tipphooajal). Pommitasime 5 asutust läbi enne kui mõistliku majutuse leidsime.
* Norwegiani toitlustuspakkumine on kohutav: 33€ eest (mis on kõige kallim valik), saad võileiva ja ühe sooja käigu. Samas lennuaeg 11h 20min, mille puhul tahaks 3 käiku vähemalt saada. Aeroflot ületab pika puuga.
* Taskunoad on käsipagasis lubatud: http://gearjunkie.com/10-knives-you-can-bring-on-a-plane
* Ära kurda kallist õlle hinda ja kehva teenindust - mis vahet sel on, kas õlu ühes rannabaargus maksab 2 dollarit ja teises 1,50 - VaBank'is paned küll silma pilgutamata õhtuga 90€ hakkama. Sinust ei sõltu ka see, et toit jõudis lauda 2 tunniga. Rahvuslikud tavad on erinevad. Sa oled reisil ja ei peagi tundma end nagu kodus!